..doubledelusions and occasional life

Wednesday, January 15, 2014

röntgenitädid suhtlevad ühesõnalistest käskudest koosnevate lõpetamata lausetega toonil, mille nimi on
poolhämming, et sa seda juba ei tee.
"saatekiri??!"
pool keha paljaks - "ülakeha!"
on nagi ja taburet. ebalevalt paned oma koti ebaledes taburetile. tädi on juba läinud. kuidas poolalasti on ALASTI.
suur ruum aparaatidega igas suunas. külm. kaks tädi klaasruumis.
"õlad vastu!"rinnad vastu külma metalli.
"õlad vastu!" ta kohendab ja ta kohendab ja ta kohendab. su rinnad pole ikka veel piisavalt vastu külma metalli. "hingake sisse ja hoidke hinge kinni!" abuse.

röntgen. "läbi galerii teise majja - küll te leiate!" ma mõtlen, yeah, aga ma leian. on kriipi, kui haiglas on reaalselt töötav viidasüsteem. intuitiivne, kui tahate. aga ma näen kõiki silte ja viitasid, ja kuhu nad lähevad ja inimeste nägusid, kes kuskil ukse taga seina najal seisavad. ja meeste nägusid uroloogi ukse taga. ja ma mõtlen et appi. kõik need inimesed on siin põhjusega. ja mina kõnnin neist koridore mööda mööda hüpoteetiliselt õiges suunas eeloleva röntgenikabineti poole ja ma olen siin põhjusega.
"bronhiit?" küsimärgiga kirjutati saatelehele. i'm the lucky one.

b poolelt käima pandud (vinüül)elu. aga kahtlemata vinüül.

aga kõige tähtsam küsimus on - miks sa ei lase veeniverejärjekorras endast ette ratastoolis heade silmadega vanameest, kui sinu järel on järjekorras veel üks tüdruk? üksi ju laseksid.
(läbi ukse kostuvad pikalt veeniverehüsteerias väikse poisi ausad karjed, mida sa üritad ignoreerida, mida sa üritad ignoreerida koos tüdrukuga, kelle pärast sa ei lase ette heade silmadega ratastoolis meest. ei. enda pärast ei lase sa teda ette..)

sa tead, et sa pead sööma, aga su käed on üleni haiglaga kaetud, mälestusega ukselinkidest ja vähihaiguste osakonna sildist. laudades istuvad vaid valgetes vormiriietes inimesed - ja pesta ei saa kusagil. värskelthalvatud käsi on kasutu kandikut, rahakotti, mantlit ja otsustusvõimetust kandma. ja haigla vajab mahapesemist! naise ja mehekujuga wc, sind nähes põhjendamatult üllatunud moega mees. vahtu tuleb ainult tema jagajast. tumepruun hommikupooliku pesuvesi voolab su kätelt maha. lääne-tallinna keskhaigla. kõik need inimesed... kõik need inimesed, keda sa täna seal nägid... nad olid seal põhjusega..! kõik.
unustasin ära kaks asja: juukseid kammida ja ravikuuri teha.
/kuusteist jaanuar kaks tuhat kolmteist, üks teine maailm/

riiul:

mina:

My photo
estonia
copyright© for ever and ever and ever. pane tähele, et siia blogi saanud pilte.mõtteid.tekste ei tohi kindlasti mitte ilma minu loata kusagil mujal kasutada.