seoses sellega, et kõik kapipealsed ja nurgatagused on nüüd läbi ronitud ja uuritud, vajan alates 9.jaanuari pärastlõunast vabatahtlikku küüntega tolmuharja tagasi kassiks pesemise protseduuriks.
ouh. ja siis on hädasti tarvis ühte hiinlannat jalgadega selga trampima...
sooviavaldused ja motivatsioonikirjad saata: kurnurrloom@gmail.com ;)
ideaalne kaaslane ärarändavale peale ja mõtetele, äraolevatele silmadele. keskendumatus, virvendav tahe, paigalistumiseallergia ja surmanitüüdatus, lõpuootus - kehasõbralik beat.
lämbun vaikselt siia paberitesse ja eikuhugiliikumisse.
ideaalne kaslane jõudis müstikapealinna. korter on üle vaadatud. nüüd istub ahju ääres ja teeb endale pesupäeva. mäv. ilus.
lämbun vaikselt siia paberitesse ja eikuhugiliikumisse.
õue saades tahaks tänada seda, kes mõtles välja "õutsi".
ja kui sõrmed külmetama hakkavad, seda, kes "tuppa" .
karjuda. mitte.
aga karjuda kreuzberg?
kella vaadates siiski mitte.
koliseva bemmiga möödalinnakruiisijate kõrvalistmemehe nina vastu kõrvalistuja klaasi. checking me out, jeah.
jõgeva ongi kosmos.
poe vaateaknal on kortsusest hõbepaberist üheksanurksed tähed, vatiinist lumi, papist maja, kus elavad matrixi voolikutega peadpidi ühendatud akendest välja ja seintel rippuvad helendavad julmade kilisilmadega ninjajõuluvanad, romantikale panevad punkti üks keraamiline ning üks heegeldatud jõulumees ja pakk vuokkoset pesukaitsmeid.
rokk ja roll.
pliidiuksekäuksu hääl on äge.
ja see, kuidas eakene teeb lapsele pooleliitrisesse klaaskannu kohvi. sest see ongi ainuke arvestatav tass majas.
teadus-šmeadus.
"kaheksas.bladi.jaanuar." ütleb ta kilavate mõrtsukehee-silmadega.
manic, natüürlich.
lubage tutvustada:
minu tädiksolemise objekt.
marie...
söö või ära.
mjaukuubis ja eioleolemas.
3,5 h kaugusel energia tänavast. kodukodu.
öösel ei ole muud, kui päris pimedus, päris vaikus naabeküla koerte juhuduettidega, ja nii palju niisuguseid tähti, et...
selili laev-õunapuul tunne. see, missugune soenaeratus (hundinaeratusjah :)) tuleb, koos avastusega, kuidas metsaga saab pimedas vastakuti laulda. ja kassiopeia ja vankrite ja kaardipealt vaadatavate teistega.
üle kraavijää nii, et selja taga alles katki. teisel kaldal istun ja ootan, kuni vesi üles-jäätükki imbub. soe on olla pikali nina kaselatvades tuulega koos. udulumevihm näol mitte.mõtelda.mõnest.asjast.
kitse värske libisemisejälg lombil.
haiged lapsed saunas ei käi. isegi, kui haiguse nimi on äratuntavalt.. hirm.
ja komisjoni otsusega ei joo haiged lapsed ka viina.
päris novembris olnud talv. oli pildina pea, tundena isesees. kahjuks või õnneks ei oskagi öelda. kas inimesed oleksid õnnelikumad, kui nad saaks sellised asjad välja lõigata ja põlema panna? ..m?!
3,5h kauguselt 0,5h tallinnale lähemale koju. mina ja paberid ja päeviminuteidsekundeid tagasiloendav ´parem õudne lõpp kui lõputu õudus`-meeter.
jazziraadiost tuleb jazzi.
ma arvan, et hiljemalt homme peab hoojooks teaduseni läbi saama.
mille v kelle jaoks täpsemalt on vajalik see "iga aastavahetuse jaoks oma akadeemiline õudus" traditsioon?
lõpueksam-lõputöö-miubrr...
järgmisel aastal sellist jama endale enam ei korralda.
12 h velvetist kriminaaliund ja mitteplaanitud ärkamatusi.
raboota - teadus/suurvorm - mina survival battle is full on.
...ja kui keegi hakkab mulle prioritiseerimisest rääkima, siis ma löön teda!
idealist ja skeptik, optimispessimist, romantküünik...
let´s not argue about who killed who, it´s supposed to be a happy day!
kass kui ülihalb vait olla ja edasi teenida isend...
we´ll see, we´ll see...
parem kunagi, kui mitte kunagi.., tuleb veel meelde.
ma tahantahantahan, et sa tuled ja oled, aga kui sa lähedlähedlähed, siis ära parem tulegi?
ootan vabanemist ja endakstagasi.mist.
kaheksas.bladi.jaanuar.
Meil siin Eestis on tunda lähenevaid valimisi. Savisaar, näed, rääkis ära suusatajad ja saatis jõulutervituseks rahvale kaardi ja video, kus on Veerpalu ja Sˇmiguniga kaelakuti. Vastukaubaks tuleb Tehvandile uhke suusastaadion. Nii ongi hakanud asjad käima – kui sa tahad äri ajada, siis pead poliitikutelt luba küsima. Kui ei küsi, võib tekkida bürokraatlikke takistusi. Viktor Vassiljev Haaberstist saavutas lausa selle, et tema on ühel Tallinna loomaaia plakatil suurem kui elevant. Mõtle, millise vahva novelli Tuglas oleks saanud sellest kirjutada.
kogu tekst: www.epl.ee/artikkel
lumest teki alla, tõmban valust karjuvad laud valust karjuvatele silmadele ja üritan enda alla sooja pugeda enda keha puudutamata.
vahest ma vaatan kunsti. sellist, mida ei saa vaadata. aga vaatad. mida ei taha tunda, aga tunned. ja mõtlen automaatristiinimesena, et issand, miks nad seda teevad? ja siis ma tunnen ära, et see on see kunst, mida ma ise teeksin. nugadestsisikond.
maisikrõpsud kui suicide weapons.
venelaste poodi ja tagasi tee pikkus on üks reklaamipaus.
maailmas on olemas umbes üks sõna. hüüumärgiga.
ainult jääkülmad sõrmed ja varbad ja põrand.
ja number, millel ma ei julge helistada.
ja filmides laste hirmutamise värvi silmad.
kass on soe, aga tema põuepugemisest ja puudutusest hakkab külmem.
....suunurka joonistamine kuidagi rahustab. ja 9 aasta tagune long-gone depeche´i "ultra" kassett.
ja just täna on lõpuks lumi...
aknast sisse, sest enam vahet ju ei ole, millest need külmavärinad..
ilusad suured helbed päriskassi uudishimulikul otsaesisel.
ma ei taha isegi koju minna enam, sest ma kardan, et nad ei saa aru...
on ja ei ole ka väsitab
töö - on ja ei ole ka
korter - on ja ei ole ka
kool - on ja ei ole ka
"suhted" - on ja ei ole ka
ja milleks, kurat, need jutumärgid!
sõbrad - on ja ei ole ka
pere - on ja ei ole ka
tervis - on ja ei ole ka
aeg - ei ole
energia - ei ole
vaim ja keha
puhkus ja mäng
varastatud
karistatavad
guiltjeah
kui naervad inimesed ajavad närvi.
...can´t be good, right?
otsekui mäletan, et
otsekui ei mäleta ka
silmades, ajus, kõhus, südame ümber, õlas, kurgus.
mitte.millestki.mitte.midagi.kuulda.
mitte.millestki.mitte.midagi.mõelda.
mitte.näha.ennast.ja.teisi.
mitte.tunda.ennast.ja.teisi.
kramp.
mairi. hapukurgiluuletus ja.... päriseltoodatud kingitus....
pakendis, mida ma ei julge avada, sest see lubab... täpselt seda, mis seal see on.
avan. eta što??
valgehallis poepaberis kleepekaltloen, et lätis valmistatud oranz mingi..... alus? ja... hallikasoranzides toonides küünal. ei nime, ei kaarti, ei ühtegi head soovi.
ai.
ringi vaadata ei taha, sest 99% on teinud superägeda ja saanud superägeda. nagu peab.
you could have given me the damn money and i wouldn´t have been so sad....
kingitud hobuse kuidasseeoligi?
aga kuidas oli sellega, et kui on reeglid, siis mängime nende järgi???!
ma saan aru, et maailma abituim kingitegija, jeah. aga kui mitte äge ja adressaadile mõeldud, siis vähemasti.... reegel nr1- ise tehtud..
bladimjau ja õnnetumjau!
jõulud- the basic kit.
stardipaketi komponendid:
a) jõulumees - 1tk
b) jõulupuu - 1tk
c) meeleolumuusika - 1&only
d) jõuluküünal ja süütevahendid
e) väike pühadeküpsis -2tk
f) head soovid
kingitus perfektne, kui tal on vähegi tervet... khm... "haiget" huumorimeelt, ta ei ole paadunud homofoob ja/või paranoiline kapipede. [need mõtted siis kõik pärast seda kui ma olin hullumeelse rahuloleva naerupugistamise ning kingitegemise lõpetanud ja mulle meenus, et tegelikult ei tea ma "temast" ju Mitte Midagi peale selle, et ta on kõige suurem scooter´i fänn Eestis, ta teeb bännereid, mängib jalgpalli ja lihtsalt ei räägi.]
aga asja ette läinud 4 tundi ;)
velveti jõul, 2006
on üks naine kukla taga, kes lihtsalt ei. lähe. ära.
aastad lähevad küll.
x´is vaya con diosega vastu pead.
eba.õigla.sel.tunus.tama.tu
baby snakes of love. vereringes.
tak.tiil.ne.ta.ju.
surmav-romantiline eesti keel: armastuse ussipojad. beebimaod. laps-siud.
ebaõnn on kordades parem kui õnnetus.
naljakas ´ajast väljas´ tunne.
teki all kägaras kass kaisus ja isevahelduvad kellaajad ja päevad. kummist tehtud pea, elus närvirakkudest tehtud keha ja külm, mis ei lähe üle.
miks inimesed seostavad haige olemist puhkusega? mis mõttes? kas nad ei mäleta, kuidas magamisel ja magamisel on vahe? kuidas magamine väsitab?! kuidas valus ei ole hea?!
enne rikki minekut käisin ükspäev külas, täiskuuvalges suveöös laenatud koera ja sigarette suitsetava mehega jalutamas. ja põrgatasin põlve peal enda pisikest... ristipoega.
mäv.
televiisor on saatanast. ma ei saa aru. ärge sundige mind...
meeldib see, kuidas silmad pimedusega ära harjuvad ja ei astu kassile peale, venna, kes toob biokeefiri ja see, kuidas inimesed panevad enda akendele jubedaid ja vähem jubedaid jõulutulesid. valgust, jeeš, valgust!!
täna tuli meelde, et vanasti hakkasid detsembrist päkapikud käima.
kas on mingi koht, mis ei oleks tallinna linna ühistranspordiga liginematult (= 1,5h 4 vahendiga edasi tagasi sõitmist ja iga jumala kord ära eksimist) ära peidetud, kus umbatumbad võiks võrkpalli mängimas käia, rahulikult publikusse servida ja naerda?
kas ma selle aastanumbri sees/kunagi jõuan ujuma oma uue must-valgega?!
id. says:
ma ei saa aru sellest homsete päevade tulemise süsteemist.....
id. says:
mitte ühtegi esmaspäeva ei ole ju tegelikult tarvis
id. says:
ja enamikku homseist...
...паи?!
vahest ei oska asjadele näppu peale ja nime külge panna, et mis see on.
aga ennast agadest, lootustest ja karmõmmidest mööda sundides... saab asjadele peale vaadates päris selgelt öelda... mis need ei ole.
...
i was just hoping. i haven´t been used. ma ise.
mille kuradi jaoks see iga (mõtte)liigutusega tunda olev ja kaasa tulev cut hea on?
seesama hetk, kui sa lubad ennast usaldama ja lased lähedale ja annad ennast ära mitte ei tule tagasi ja hammusta tagumikust (mis oleks ju okei karistus jällekord samasse ämbrisse astumise eest), vaid kolib su sisse ja elab paralleelselt iga su mõtte, tunde ja liigutusega... kihuta, griša, ma olen su õnnetus!
sest peale seda hetke ei ole enam midagi.
i don´t want to fight for my right to feel safe.
i don´t want to play and see.
ei taha seda toimuvat enesepettust.
on segadused ja pooleliasjad, kesonkellejaokskes´id ja üldpimekaamos. puuduolevad kohad ja inimesed. üldoravrattarlus ja üldenergiatus.
puhkust ja kahtluseta head ja paid?!
õiget kanalit to get the flame out?
väike vihane viieteistaastane sulandumas võimalikult valjusse turvamuusikamürasse.
nahk naha vastu lähedus lähema aastakümne jooksul. nüüd?
/at the end of the day this is my beautiful disasterpiece i´ve made.../
inimesed, ärge rääkige, et usaldus on äge!
sest peale seda hetke ei ole enam midagi.
ja mis mul ongi öelda?
tuttav ämber. tuttavad vitsad. tuttav tunne. tuttav tühjus.
et mis mõttes on laval kokkuvõttes kõigest/tervelt 1+5 soomlast?
respect.
/kass ja maailma kõige nunnum väikevenna ´poets of the fall´ kontserdil cafe amigos/
selles on kõiki bände, mis sulle kunagi meeldinud on. dallasest metallica ja kõige muuni. forgive and forget rokk. kepsutamisest fokstroti ja kontaktimprovisatsioonini hea. peale muusika sisse ruumi ei jää - põhiülesanne täidetud. kui peab olema ilus, on ilus, kui rokk, siis rokk. no öelge pealegi, et on mõttetu. ükski teadaolev eesti bänd nii ei oska, ilma et ühel osapoolel oleks piinlik. kokkuvõtlikult mjau.
