eile: kaks palderjanitabletti, aegluubis iiveldus, kaks tundi und.
täna: palderjanitablettide vaatamine teeb mu rahutuks. mul on 48 palderjanitabletti. 48 tundi und?!
"kui kaua sa mulle veel valetada kavatsed?"
suhted järelmaksugraafikuga.
ma ei armasta krediitkaarte.
viledaks kulunud ja kurb väga väsinud kass rabeõhukeses ümbrises tankiga.
ei põhjust ärkamiseks, ei otsalõppemist.
Hiilinud ükssarviku juurde, silmitses ta teda kaua ja ütles siis: "Mnjah, mnjah! Mis sa nüüd kostad! Ja mina arvasin, et nad on kõik kadunud." Tema häälest jäi õhku mee ja püssirohu hõngu.
"Ma tahan teada, miks on tema silmis rohelised lehed ja rebasekutsikad. Räägi ruttu ja ära katsugi valetada, eriti selles osas, mis puudutab rohelisi lehti."
peter s. beagle "viimane ükssarvik"
murr..
plt: kss
mul on vist ainukesena raamatukogus kägisev tool.
aga tuul on kõigil. õue lähengi.
ma pole viimased neli kuud midagi teinud peale poolkujuteldavas okse-/vere-/pooluneloigus lamamise.
mõte, mis on hooti hirmuäratavalt selge, väsib enne kehale järgi, kui käsi jõuab end liigutuseks sundida.
kaks asja maailmas.
tank ja kohustus olla ühes tükis. kohustav publik.
on reaktsioonid ja mõtted ja seisukohad, isegi vaikus, mida ei saa vältida.
millest teadmine mind juba ette halvab.
seespool ust.
kohustus olla arusaadav.
igapäevaselt mittemina. eiühtegi oma kohta.
mis küsimus see on "kas kõik on korras?"
mis küsimus see on "miks?"
on silmad ja küsimused ja inimesed, keda ei tohi riivata.
õhtuti õlitad nahka, et see ei rebeneks. hinge ei õlita miski.
see kõik on raamatus kirjas. see kõik on normaalne.
"ja laua peal vaasis on teravad noad"
