








plt: kss
pldl: keila-joa mõis, pikk päevatee kaob öösse [draamateater]
elu: see ei ole päris, et see on päriselt päris.
teater: see ei ole päris, et see ei ole päriselt päris.
[mis mõttes väljas ei ole udu, kui ma mõisatrepist alla jõuan?!]
(aga siis on juba siseudu ja ma ei mõtle enam sellele)
selline valgus.
pidevad neljapoolsed maksimumskaalal ümberlülitused.
sekundiga kaduvad naeratused.
rituaalid, mis ei päästa.
"anna andeks, ma ei mõelnud seda nii.."
kurnav.
pussnuga käes klammerdumine.
"ei ole võimalik" tüüpi kodutus.
kallis, lähme õhtust sööma, mina olen näljane kui hunt!
ain lutsepp. lihtsalt..!
teater: kes sind õpetas, et sa ei teeks neid vigu, mida sa ei taha teha.
elu: vaheajal istud külmas mõisasaalis ja mõtled, et kuidas ma siia sattusin. sellesse elukohta. sellesse tundesse. mul on seda viga väga vaja.
enneteater: päriselu ärevus. (vale)informatsioonitöötlus. tiheliolek. MarsRuutTakso. teine pidevas olelusvõitluses elav planeet. mingi tädi, kes lihtsalt Lükkab su vastu marsaseina..
ärahellitatud kass, kelle maailmas inimesed on vaimukad ja ilusad, abivalmis ja arukad, samas mõõdukalt irratsionaalsed, loovad.
ei löö, naeratavad, kui sind näevad.. hoiavad. ja siis tuleb üks tädi ja sirgjoonelise sajatuse saatel lükkab su päris ellu.
ja sa ei oska reageerida..
linnadžungel: see, kes ei ole hämmingus, sööb seda, kes on.
aga ma jõuan kohale.
pealeteater: see ei olnud "sõbrad".
paralleelhingamine ja pidalitõbi..
kui juba autosõidu peale tuleb Shakespeare linnuriigivaidlus, on.. halb.
läbi sõrmede voolav see, mida ma vajan
agoonia jätkub. mrt.