.peegel
kanut kutsus sõbrad sügishooaega lõpetama. läksin tegin tantsuisale pai, vaatasin.
"sa oled kuskil ära olnud?"
1 liigutus.
"minu sügishooaeg on siin."
"ou."
(nb! kui sa veel Lähed seda etendust vaatama, siis järgnev ütleb liiga palju, ära loe!)
andres noormets "vaterland"
istud töölt tulemise väsimuses.
šampoon, kuku raadio reklaamipaus, plass plastkarbis söök, kätekõverdused õllekõhuga, hambapesu, teadvustatud ebatäiuslikkus, kontorilaud, kulmude kitkumine, "vihmane päev tervitab vihmast päeva," laulab mari kalkun, kella vaatamine, viha, vee keetmine, post-it, kreemitamine, riidesse panemine. paralleelne väsimus laval, kõrvalistujaga..
istud töölt tulemise väsimuses, igaühel oma tuba silmade ees, oma hambahari.
ja siis on Eller. istud selg kumeras, suletud silmad noot noodilt oma mälestustes kinni. kui lahti teed, on näitlejad korraks üksteist märganud, naeratusevilks. ja kaovad jälle iseenda poolregistreerimatusse igapäevasesse igapäevasusse. plaksutatakse.
see võib olla märk, vihje, lubadus. aga 99% minust ei usu enam sellesse.
"Aasta lõpetame Andres Noormetsa etendusega "Vaterland", sest see sobib sinna pühade-eelsesse melusse lihtsalt suurepäraselt."
kas ettekavatsetult nii või plaanimata, aga kokkuvõttes tabav, ülimalt mittepateetiline kokkuvõte aastast, elust.






