üks puuduolnud deja vu / ajend ja põhjused / selg sirgu, kass!

on ärevus elu ees ja valgusepelgus.
hommikuvalguse käes olles pole mõtetel ja tunnetel turvalist tekki peal.
ma ei tea, kas ma tahangi rahuneda.. salgamatu eluvool.

külmasinised magamata huuled ja kergvärelev sinine väsinud tühjus, tagasi hiiliv tulevik.

et isekirjutatud pelk puudutus vallandab rohkem, kui sajand nullsentimeeter geograafilist lähedust.
ma ei teadnud, et liblikad elavad nii vanaks..

.pretsedentide loomulikkusest

kuulda iseenda sõnu pea iseenda sõnastuses inimese huulilt, kes ilmselgelt ja õnneks ei ole sa ise.

sest siis on teid maailmas kaks ja nii on palju-palju parem.

et tavapärased meeletused on meeletult head.

et teada ja teha on kaks eri asja.

et oodata on mõtet.

et tundmine iseenesest on ime.

"nokusnüüdalles avastab," muigaks... aga...

ma arvasin vahepeal tõsimeeli, et ma ei ole enam kass.

ja olin selle kaotuse üle ülemaailmaäärekurb.

aitäh, grets!

paiausus ei lammuta terveid asju, see on kindel.

iseenda sõnadest ülekere-jalgademaavärin. ülekere-põlveõndlaõndsus.

ausus.

ma loodan, et teisel pool sama õhku jäi kaks südamelööki vahele.

tagamõtteta heaga hea heale.

ootan homset ja ülehomset ja kevadet ja kõike, mida saadetakse.

.läbi sõrmede voolav see

"so what have you been up to?"
"nothing really. nothing. the last days i have hardly moved."
"what are you going to do?"
"honestly said.. i don't know."

...
"..make-up?"

ma ei ole viimased kaks päeva prakt üldse liikunud.
ma ei tea.
kas teil alkoholivaba tekiilat on?

.scott adams naelapea pihta

.

plt: kss
kuldrenett, sookail, uni, õhk, müratus.
ma mõtlen, et äkki on korraks ka vabaduse tunnet.
korraks metsa lõhna sees peidus iseendaga rahulik?
selmet letargia, laadiv?
selmet väsinud, päris muretu lapsenaeratus?
rongiga maale.
peitu.
liiga palju mälestustes, unedes ja ette kujutatavas elan.
kõige loomulikum, ometi liiga vist.

.sõnastuseta poolvaikus

on luuletusi, mis on täiesti tõesed.
seletavad enda eemaldumisi.
ja miks võitlejatel oleks tervislik.
lk24
nagu lapse joonistatud karu.
pole patust prii, nii joonistasin isegi.
konksus põlvedega ovaalid.
"südant nägid?"
(noogutan)
"tubli!"
surmamõistetute osakond.
(tean, vist enam isegi ei usu, vist kõlab karmilt endalegi, ja olen saanud lohutust).
kui peaks tunde järgi otsustama.
on voolikud ja jalatoed, Tädi, õõvastavad teised, salaveri on ja lõputu tulevik.

mine magama, kass, õhtu tuleb raske.
aga õhtut ei tulegi.
kergväsinud silmadega puhas keha.

terve see nädal ei ole olnud mitte.
paar päeva olnud tervemad.
igal ööl tulevad peninukid aeda.

enne oli külm, ei saanud välja minna.
nüüd on soe, ei saa välja minna.
kass nurrub otse kartulisalati peal.
keerulised tekialused lood.

läbi abaluu-luuüdi nahast nahani abaluu-unelaul.
mõttes sõbrale.
abaluukillupildid onoloogiaosakonnas.
("ma kardan, et kõik mu sõbrad surevad enne mind ära ja ma jään päris üksi")